Võime palju lugeda kohalolust ning selle olulisusest. Kuidas olla kohal praeguses hetkes. On erinevaid autoreid, kellest lähtuda. Ma ei ole neid lugenud. Ma annan ülevaate enda kogemuses kohalolu olulisest komponendist.

 Jõudsin oma kogemuses arusaamisele, et kohalolu üks komponente on iseenda tervendamine, ehk- iseenda nende osade kohalolusse toomine, kes elavad minevikus. Teisiti öeldes täielik kohalolu tähendab seda, et sa ei ela enam minevikus. Sind ei käivita minevikku meenutavad sündmused, esemed või inimesed. See tähendab, et sa mõistad täielikult, et sa oled igal hetkel uus ning oled kogemas praegust hetke, mis on täiesti uus. Ühe teooria kohaselt võiks seda nimetada hingeosade tagasitoomiseks või hingeosade tervendamiseks, et kõik sinu osakesed oleksid sinuga koos siin ja praegu. Ükskõik millisel moel sa ennast tervendad või kuidas seda nimetad, see võib olla lihtsalt enese mõistmine sekundi murdosas, oluline seejuures on, et sa ei käitu enam võttes alateadlikult aluseks oma minevikukogemuse. Et sa ei kasuta enam samu käitumismustreid. Et sa võtad vastu iga oma kogemuse uuena selles kohal olles, hinnanguid andmata. Et sa mõistad, et sul ei ole vaja kasutada kunagistest kogemustest väljakujunenud strateegiaid, et ellu jääda ja toime tulla. Kusjuures need strateegiad, mida kasutame, mille oleme ära õppinud lapsepõlves või mõne traumaatilise sündmuse järel võtnud kasutusele kui ellujäämisvahendi, me üldiselt ei teadvusta neid. Kuid kui me neid teadvustame, siis saame jõuda kohalolusse. Need strateegiad, õpitud mustrid, vanematelt õpitud toimimisviisid, ei luba meil maailma kogeda vahetult, ei luba meil uut kogemust vastu võtta uutmoodi või lihtsalt neutraalselt. Täielik kohalolu tähendab, et me oleme mõistnud seda, mis hoiab meid vanas kinni, mis hoiab meid lähtumas oma käitumises ja valikutes kunagi kogetu üldistamisest. Mis hoiab meid kasutamas ühte ja sama strateegiat, kuigi olukord on muutunud.  Kui suudame näha iga kogemust uuena, oleme jõudnud kohaolusse.

Täiskasvanuks kasvamise ja kujunemise jooksul, on meie psüühika omandanud teatavad toimimislaadid ning üldistavad kiired käitumisviisid, et kiiremini ja ökonoomsemalt reageerida. Oleme ära õppinud kiired reageerimised sarnastele olukordadele. Ning ära õppinud mida vältida. Oleme õppinud millegi suhtes hirmu tundma ja millegi suhtes rõõmu tundma. On kujunenud kiired ja hõlpsad juhteteed ajus, mida mööda signaalid kehas liiguvad. Tegelikult me oleme niiöelda vanad. Me töötame täna vanadel juba ammu väljakujunenud režiimidel. Kui sa soovid iseendast teadlikuks saada, kui sa soovid olla täielikult kohal ja teadvel iseendast, siis on väga oluline teadvustada seda, mis on sind seni juhtinud, millised otsused oled seni maailma kohta teinud. Inimpsüühika lähtub väga paljus varem tehtud otsustest. Varem loodud juhteteedest, väljakujunenud regaeerimisviisidest, kogemustest, mille järel on tehtud otsused (seda ma enam ei tee, kuna see lõppes halvasti), stamplausetest (pill tuleb pika ilu peale). Need juhivad meie käitumist ning me ei saa olla kohal, sest psüühika lähtub mineviku kogemusest. Kohalolu tähendab tulla ka oma psüühikaga kohale. Kohalolu tähendab kogeda kogemust selle ülimas olemises. Mitte kogeda kogemust läbi minevikuotsuste, mida me tegelikult automaatselt teeme. Me pole oma psüühikas vabad kogema kogemusi nende ülimas olemises. Meie minevik on meist kujundanud need, kes me oleme. On olnud hetki, mil oleme võibolla uhked isegi selle üle, milliseks oleme kujunenud.

Kuid on võimalik tõusta kõrgemale oma teadvusega sellest, mida meie psüühika on ära õppinud ning mis on meie psüühikasse salvestunud. On võimalik jõuda täielikku teadvustatud kohalolusse, mil kogeme sündmusi olles selles täielikult kohal andmata hinnanguid, võtmata kasutusele äraõpitud strateegiaid, vaatamata kogemust läbi aastaid tagasi välja kujunenud tajufiltri. On võimalik olla kohaolek ja valida, milliselt soovid seda kogemust kogeda. Kujundada kogetavast siin ja praegu endale teadlik kogemus. Millist kogemust ma endale soovin olles kohal siin ja praegu? Tajuda ja mõista, et mina olen enda kogemuse kujundaja siin ja praegu. Mina juhin ja loon.

Kas olete õppinud või kuulnud unenägude juhtimisest? Kuidas saaksite enda unenäos iseendast teadlikuks saada ning mõista, et saate oma unenäos kõike muuta, kõike kujundada ning hüpata võibolla hoopis ilusamasse pilti, kui seda on näiteks teie kogetav õudne tagaajamisunenägu. See oleks alles algus.

Elus on võimalik jõuda samasugusesse kohalolusse. See tähendab, et sinu käitumist ei juhi sinu minevikumustrid, nagu sinu unenägusid mõjutavad sinu alateadlikud mustrid, vaid sa tead, et saad oma isiklikku kogemust muuta siin ja praegu. Et sina oled oma unenäo, oma isikliku kogemuse autor. Kui sa tuled kohalolusse näiteks kohe praegu, siis sa küsid endalt:  kuidas ma valin seda kogemust kogeda praegu? Või mida ma üldse valin kogeda praegu? Kui sa allud enda alateadlikele mustritele, siis sinu alateadlikud mustrid, tajufiltrid määravad selle, kuidas sa koged seda, mida sa koged praegu. Kui sa oled märganud oma automaatseid mehhanisme, kui sa teadvustad neid, saad sa tulla kohale siia ja praegu ning määrata oma kogemust. Suunata, kuidas sa soovid seda kogeda PRAEGU, mida sa koged. Tasapisi hakkad märkama, kuidas oledki ise oma kogemuste looja siin ja praegu.

Seega, võib olla raske tunnistada, et meie praegusi otsuseid võib juhtida kahekümneaastatagune sündmus, mida me ei teadvusta ja ei mäleta. Ma võin ju olla kohal siin ja praegu selles hetkes, kuid kui minus tekib hirm vaadates ämblikku endast mööda kõndimas, siis ma ei ole kohal siin ja praegu, vaid minus käivitus minevikus tehtud otsus ämbliku kohta. Kui ma tajun kõike siin ja praegu kohalolus kõike selles ülimas olemises, siis ma ei tunne hirmu, sest mul ei ole hinnanguid selle osas, mida ma näen. Kohalolus hirmu ei ole. Hirmu tundmine sisaldab alati eelnevat kogemust või infot. Kohalolus me ei hakka genereerima, mis võib juhtuda või meenutama, mis kunagi juhtus. Kohalolus ei ole hirmu, on ainult kogemuse vastuvõtmine iga oma keharakuga. Kohalolu ei sisalda mõtet, et mis nüüd saab.

Kui sa oled hirmul, siis sa oled alati minevikus (ükskord juhtus nii, äkki nüüd ka) või sul on alati mingid lähteandmed, mingi info sellest, mis võib juhtuda (uudistes rääkis sellest ohust, äkki see juhtub). Seega hirmu tundes oled sa alati mineviku andmete põhjal välja mõtlemas tulevikku. Siis sa pole kunagi kohal siin ja praegu kogema oma kogemust selle ülimas olemises.

Me hindame inimesi, kes teavad palju, kellel on oma arvamus ning kes suudab stsiteerida mõnd kirjanikku või arvamusliidrit. Samas kohalolu on mõnes mõttes tühjus, igasuguse hinnangu, üleliigse info ja arvamuse puudumine. See on kõige vastuvõtmine nii, kuidas sa seda koged praegu, jättes kõrvale selle, kuidas teised on seda kogenud või millist infot on objekti kohta talletatud. Näiteks, kui ma ütlen ÕUN ja annan sulle õuna. Siis sulle tõenäoliselt tuleb ette kõik, mis sa oled kuulnud ja näinud oma kogemuses, mis õun on. Su mälu otsib üles sulle kogu sinu mällu talletatud info selle kohta- see ei pruugi olla sinu oma kogemusega saadud info, vaid ükskõik milline artikkel või kellegi arvamus selle sisalduse, struktuuri, maitse kohta ning kas see käib kategooriasse hea või halb. Seega, tegelikult ei ole sa neutraalne kogema õuna tema ülimas olemises. Võibolla on õunas aspekte, mida sa veel ei tea ja sa oleksid võimeline kogema seda tema ülimas olemises. Võibolla kogeksid sa õuna teisiti kui on seda seni kogetud.

Seega kohalolus oleme puhtad lehed millegi kogemiseks. Mu teadvuses olev eelnev info objektist ainult segaks mul kogemast vaadeldavat tervikuna. Ma ei meenuta infot selle kohta, vaid kogen kõike, mis õun on praegu minu kogemuses.

Seega kohalolu on kõrgem teadvuse seisund. Seda kogeme, kui tõuseme oma igapäeva-psüühikast kõrgemale. Seda kogeme, kui mõistame siin ja praegu, kuidas on meie enda taju kujunenud.

Kohalolus ei ole duaalsust. Kohalolu on duaalsusest väljumine. Sa ei anna hinnanguid, on see halb või hea, mida sa näed. See lihtsalt on ja sa oled seda vastu võtmas selle ülimas olemises.

Kohalolu sisaldab teadlikkust iseendast kui teadvusest, kui loojast, kui kohalolekust, kes sa ise oled. Teadlikkust sellest, kuidas oled oma kohalolekuga oma kogemuse looja. Kuidas ainult sinu enda kohalolu loobki kogemuse.

Armastusega,

Mairi